Monday, 1 May 2017

Eestlane igas sadamas ja igas Belgia kolkalinnas

Einoh, seda polegi ammu juhtunud, et keegi poes mind eesti keelt rääkimas kuuldes suu lahti otsa vahtima jääks. Varem juhtus seda tihemini, aga küllap on meie väikelinna kohalikud sisserändajatega harjuma hakanud ja piiluvad nüüd niisama salaja :P

Brüsselis näiteks ei saa enam üldse rahulikult eesti keeles rääkida. Kõik kohad on eestlasi täis. Eesistumine ja nii.

Eelmisel nädalal rääkisin töökaaslastega tänaval juttu. Sellest, kuidas talvehommikuti ei saanud üle Toomemäe kooli minna, sest seal seisis liputaja. Üks mees läks parasjagu mööda ja vaatas mulle sellise näoga otsa, et ta lihtsalt pidi aru saama.

Paar aastat tagasi teatas fotograafia-õpetaja, et tema juures käis pildistamas üks Belgia-Eesti segaperekond. Naine eestlane. Ja et elavad siinsamas, kus mina. Ma olin parasjagu mingi ülesandega ametis ja vastasin "äge" vmt. Pika taipamisega, nagu ma olen.
Pärast saatsin õpetajale meili ja palusin kontakte.

No ja mis selgus! Ongi meie 19 000 elanikuga väikelinnas on veel üks eestlane!

Lisaks sellele on ta täitsa tore eestlane. Sest noh, lihtsalt see, et oled eestlane ei tähenda, et tekiks mingi klapp. Aga temaga tekkis. Väga tore inimene. Lisaks oleme me kunagi üsna lähestikku elanud ja täpselt ühes ja samas koolis käinud. Ja nüüd siis sattusime siin 2500 km kaugusel kokku.

Väga vinge!


No comments:

Post a Comment