Wednesday, 26 April 2017

Jookse, Forrest, jookse!

Kui keegi oleks mulle mõned aastad tagasi öelnud, et ma haige (olen hetkel angiinis) olles hakkan igatsema sporditegemist, siis ma oleks ta välja naernud.

Mina ja sport, no me pole kõige paremad sõbrad. Selline love-hate suhe meil. Põhikooli ajal ma käisin kuskil kergejõustikutrennis ka, aga rohkem pole ma eriti midagi teinud. Aa, enne 1. lapse sündi käisin veits fitnessis, aga see jäi raseduse arenedes pooleli ja pärast lapse sündi ka enam ei läinud.

Mingi 7 aastat tagasi hakkasin Start to Run programmi järgi jooksmas käima, aga suht ruttu hakkas põlv valutama ja selgus, et mul on meniskirebend, mis päädis põlveopiga ja no see oli jälle hea vabandus sporditegemisest loobuda.

2 aastat tagasi korraldati meil töö juures sammulugemisvõistlus. Osalesin ka. Aga sammude täissaamiseks kõndida tundus kuidagi eriti igav ja aeganõudev.
Otsisin tossud välja, tõmbasin C25K äpi telefoni ja nii see algas. Sõrm oli antud...

Suve lippasin rahulikult ringi. 5 kilomeetrit oli saavutatud, tahtsin 10 km peale treenida. Augustis hakkas säär valutama. Käisin perearsti juures ja see teatas, et jäta see jooksmine. See nii halb spordiala, palju vigastusi jne. Tee midagi muud, mis meeldib. No mida... jooksmine oli ainus sport, mis mulle natukene meeldis.

Ma kohe alla ei andnud ja läksin hoopis kodulähedasse spordimeditsiinikeskusesse, kus on ka eratreener. Rääkisin oma loo ära ja ta saatis mu füsioterapeudi juurde.

Esimesed paar kuud tegin niisama üldist trenni ja siis andis füsioterapeut rohelise tule jooksutrennidega alustamiseks.

Alguses oli eesmärk jälle 5 km jõuda, edasi tuli 10 km. Mõlemad suht kergelt. Ainult pulss ei tahtnud kuidagi koostööd teha... teen jooksutrenne pulsi järgi.
Eratreener saatis mu spordiarsti juurde, kes tegi koormustesti ja pani mu pulsivahemikud paika. Vot siis alles sai korralikult trenni tegema hakata! Olin seni ennast tagasi pidanud hoidma, aga selgus, et mu pulss on kõrgem, kui nö arvutatud pulsivahemikud ette nägid ja nüüd sai treeningkava üle vaadata.

Viimase aasta olen 10 km trenni teinud, et aega parandada. Mingi überkiire jooksja ma pole, esimesel rahvaspordiüritusel oli 10 km aeg 1h08 min. Sel aastal sain nõksa alla 55 minuti hakkama.

Nüüd treenin ikka kiirust juurde. Intervalltreeningud ja nii. Distantsi olen samaks jätnud, sest 1 tund jooksmist on minu jaoks ka suht kannatuse piir - pärast seda hakkab surmigav.

Aga nüüd on kogu jooksuplaan untsus jälle, sest sellenädalased trennid jäävad haiguse tõttu vahele :(

No comments:

Post a Comment